Igapäevaselt eesti keele keskel elades ei pane me tähelegi, kuivõrd palju põnevat meie keelega tegelikult kaasas käib. Paraku on aga eesti keele levik ka hakkanud vähenema, eriti noorema põlvkonna seas, kes reisib ringi, kolib mujale ja samal ajal on inglise keelel oma roll, muutes eesti keele sisu märkimisväärselt.

Eesti keelega on seotud palju põnevaid seikasid, mida sa võib-olla ei teadnud, seega otsustasime siia koondada sellised faktid. Kas jätsime midagi välja? Muide, loe siit ka nimekirja maailma keelte faktidest.

Eesti keel on üks kõige väiksemaid riigikeeli maailmas

Pole mingi saladus, et Eesti on pisike. Tänapäeval on eesti keel emakeeleks vähem kui miljonil inimesel, mistõttu on eesti keel üks väikseimaid riigikeeli maailmas. Muide, esimest korda võeti eesti keel ametliku riigikeelena kasutusele 1920. aastal.

Eesti keeles pole sugu ega artikleid

Meile kui eestlastele ei pruugi see isegi imelik olla, kuid kas oled kunagi mõelnud sellele, et eesti keeles pole ei sugusid ega artikleid? Samuti pole meil tulevikuvormi nagu inglise keeles. Seega võiks öelda, et eesti keel on sootu ning tulevikuta keel, kas pole?

Eesti keeles kolm hääliku pikkust

Eesti keelt on välismaalastel keeruline selgeks õppida, kuna meil on teadupärast kolm häälikupikkust: lühike, pikk ja ülipikk. Sellest võib muutuda isegi sõna tähendus ning seetõttu on ka eesti keel väga keeruline.

Teine fakt, mis muudab eesti keele keeruliseks, on muidugi käänded – eesti keeles on haruldaselt palju käändeid. Keerulisuse kõrval peetakse eesti keelt aga väga meloodiliseks keeleks. Seega, eestlased peaksid olema uhked, et oskavad rääkida nii meloodilist, aga keerulist keelt!

Eesti keele tähestik on unikaalne

Eesti keele tähestik on väga pikk, kuna meil on kasutusel ka täpitähed. Muide, õ-tähte pole kasutusel üheski teises keeles kogu maailmas ja samasugust tähemärki pole kusagil mujal maailmas!

Eesti keele pikim sõna

Kuna eesti keeles kasutatakse kokkukirjutamist, on võimalik moodustada üpris pikki sõnu. Öeldakse, et päris pikimat sõna polegi olemas, aga on olemas näiteks liitsõna nagu “tagavararehepeksumasin”, mis on küll parasjagu suur suutäis.

Pikim eestikeelne palindroom (ehk sõna või väljend, mis on samasugune mõlemas suunas lugedes) on “kuulilennuteetunneliluuk”. Mida see sõna tähendama peaks, see on juba omaette küsimus…

Esimene eestikeelne tegusõna

Esimene tegusõna, mida on kirjalikes allikates täheldatud, oli sõna “laulma”. Vot, räägi siis meloodilisest keelest – laulmine on niivõrd oluline meie keeles! See sõna oli kirja pandud muidugi ei kuskil mujal kui Henriku Liivimaa kroonikas.

Eesti keelt saab õppida 33 koolis väljaspool Eestit

Eesti keel on küll pisike, aga seda saab õppida mitmel pool üle kogu maailma. Kõige levinumalt saab seda teha Soomes, kuid eesti keel on esindatud isegi Tokyo ülikoolis. Muidugi on nüüdseks tekkinud ka erinevaid eesti keele rakendusi, mille abil saab keeleoskust mugavamalt arendada.

Happy

5 42 %

Sad

0 0 %

Excited

0 0 %

Sleepy

4 33 %

Angry

0 0 %

Surprise

3 25 %