Inglise keel on ilmselgelt maailmas oluline – see on üks enim räägitud keeli, millega saab hakkama sisuliselt igas riigis ühel või teisel määral. Kuna suur osa internetis olevast sisust on inglisekeelne ning samuti on inglisekeelsed ka filmid ja muu meedia, on paratamatult inglise keel imbunud ka eesti keelde. Aja jooksul on eesti keeles mugandatud sadu sõnu, mis pärinevad inglise keelest ning kohati räägivad Eesti noored suisa kakskeelselt.
Inglise keele mõju on niivõrd suur, et selle kohta käib isegi termin nagu anglitsism. Paljud sõnad, mis on meie jaoks juba igapäevased, on otseselt inglise keelest: pitsa, trend, pasta, bränd, laikima jne.
Keelemõjusid on isegi uuritud erinevate teadustöödega ning mõni ekspert on isegi öelnud järgnevat:
Muidugi on selge see, et eesti keel on alati riigikeel ja põhiline keel ning seega pole vaja karta, et ajapikku sureks eesti keel välja – see on meie emakeel nii või naa. Küll aga võib tekkida olukord, kus inimesed kasutavad paralleelselt ka väga palju inglise keelt ja mõningad terminid lihtsalt eestistatakse, just nagu on seni tehtud.
Muidugi on ka neid eksperte, kes on üpris mures, kuna lastele tutvustatakse inglise keelt juba nii maast madalast, et nad ei tee enam isegi vahet keeltel. Ehkki iga keel areneb ja võtab omaks ka teiste keelte sõnu, siis on kohati murelik see, kuidas eesti keelt pilastatakse veidrate sõnavormidega nagu rebrand’ing või friend‘ima.
Kas inglise keel just suretab eesti keele välja – seda ilmselt mitte. Selge on aga see, miks osad keeleeksperdid muretsevad. Kui vaadata kas või sotsiaalmeedias ringi ja uurida suurimaid suunamudijaid, siis inglise keele kasutus ja selle kohandamine eesti keelde on kohati üsna veider. Mida aeg läheb edasi, seda rohkem ilmselt näeb ka selliseid mugandsõnu, mis hakkavad varsti muutuma normaalseks. Eesti keel on kahtlemata muutumas.
0